28. juuni 2017 esimene sõit, paadi katsetamine.

Ega me siis paati toanurka seisma ei ostnud. Kõigil oli kange tahtmine juba paadi ostmise päeval esimest sõitu minna tegema. Algul oli idee teha esimene paadisõit Klooga järvel, aga kuna aeg kiskus juba õhtusse, siis võtsime Tallinnale lähema sihtkoha – Harku järve (kaart: https://kaart.delfi.ee/).

Sõitsime autoga kohale, tassisime asjad järve äärde ja asusimegi paati esimest korda täis pumpama. 

Meie esimesi pingutusi paadi kokkusaamisel ja paadisõidul filmis Harku järve n-ö kohalik mees Viljar (Facebookis nime alla Alondra Vendel, pildid kalamehe pükstes-kummikutes). Temal on suvel siin järvel sõitmiseks mingi omatehtud arusaamatu veesõiduk. Tema filmi esimene osa ja siin on teine osa.

Paat on lahti tõmmatud ja põhi sisse pandud. Algab paadi kolme eraldi sektsiooni pumpamine.

Nii! Paat on täis pumbatud, aeg on asjad paati panna ja ka mootor hoidja külge kinnitada.

Täna tundub see naljakas, aga me olime esimest korda paati sõiduks ette valmistades mitmes asjas üsna kohmakad. Eks siin on palju sellist ühekordset kogemust ehk kui korra oled asjaga hakkama saanud, siis järgmine kord enam samu probleeme ei teki. Pealegi ei olnud me kunagi varem (olgugi elektri)mootorpaadiga kokku puutunud.  

Mariner 4 on alustanud oma kuulsusrikast paadisõitu. 

Paadi mootoril on viis käiku edasi ja kaks tagasi. Viienda käiguga ja laetud akuga lippas paat ikka päris kiiresti. Nii vähemalt meile tundus. Õnneks ei ole paadi juhtimiseks vaja omada juhilube. Nii said kordamööda kõik ise paati juhtida. 

Ega me ei olegi kunagi Harku järve nii taga otsas käinud. Talvel siin uisutades võib-olla tulime ka ainult keskkohani.  

Meie kalalkäikude ja tegelikult ka muude väljasõitude juurde käib alati (toidu)moonakott. Kui paat on autosse pakitud, siis võib kaasavõetud toidukraami kallale asuda. Kas ka onu Klaus „Leiutajateküla Lotte“ filmis ütles, et looduses (või oli matkates) maitseb toit palju paremini? 

Heiki Koov

heiki@koov.ee