Lohja järv asub Loksa lähedal ja selle põhjakaldale viib ilus metsatee. Kaart Regio veebilehelt.
Siit veeblehelt https://www.kalapeedia.ee/lohja-jarv.html?q=lohja&qf=3 saab lugeda, et Lohja järv on päris suur - 56 hektarit ja mitu meetrit sügav.
Lohja järv asub Loksa lähedal ja selle põhjakaldale viib ilus metsatee. Kaart Regio veebilehelt.
Siit veeblehelt https://www.kalapeedia.ee/lohja-jarv.html?q=lohja&qf=3 saab lugeda, et Lohja järv on päris suur - 56 hektarit ja mitu meetrit sügav.
Kalalkäik Vagule järvele oli üks minu suuremaid, aga samas ikkagi lihtsamini täidetav unistus. Mõtlesin sellele järvele juba üle kümne aasta ehk siis kümme aastat tagasi oli mul üks õpilane, kelle ema elas kusagil siin Vagula järve kandis ja kes mulle ükskord suure suitsulatika ja teisel korral suitsuangerja saatis. Ma tahtsin ka ise siit järvest suuri kalu püüda.
Regio kaardilt on näha, et Vagula järv on Eesti mõistes väga suur järv - lausa 518 hektarine ehk 1,7 x 4,6 kilomeetrit. Järvere bussipeatuse juurest saab üsna järve lähedale, ainult ca 100 meetrit on vaja asju tassida, et nn ametliku ujumiskohani jõuda.
Me jõudsime juba päris vara järveni (kell 5.15). Paadi ja õngede/spinningute ettevalmistus võttis ka aega ja nii saime veele alles kell 6.
Ilm oli ühest küljest väga ilus, aga kohati ka hirmutav.
Suitsulatikas ja -angerjas jäid seekord tabamata. Küll aga jäid konksu otsa neli särge.
Heiki Koov
heiki@koov.ee
Pikkjärv (Jõgevamaal, Kaarepere lähedal) on üks selline järv, millest ma olen kümneid kordi mööda sõitnud. Ikka siis kui on vaja Rakverest Tartusse või Tallinnast Tartusse sõita (kasutan selleks enamasti Piibe maanteed). Mõned aastad tagasi käisin endiste töökaaslastega Saadjärve ümbruses rattamatkal ja nii jõudsime tookord ka siinsesse ilusasse ujumiskohta.
Kui päris aus olla, siis seekord oli tegelikult kavas minna hoopis Kuremaa järvele, aga kuna seal oli motomeeste suur kokkutulek, siis eelistasime läheduses asuvat Pikkjärve.
Ka siin järvel on kena paadi/ujumissild, millelt on hea paati ronida. Regio kaardilt on näha, et järv vastab oma nimele - kujult piklik. Kusjuures päris suur osa järvest on kinni kasvanud.
Siinkohal kaks stiilinäidet näkkimisest, haakimisest ja kala välja tõmbamisest.
Kalapüügil läheb enamasti aeg väga kiiresti ja nii saabus ka päikeseloojang üsna ootamatult.
Kalasaagi üle ei saa nuriseda. Särg näkkis pidevalt. Ma pole kunagi saanud ühe õhtuga kahte haugi. Väiksema haugi oleks tegelikult tahtnud tagasi vette visata, aga kala oli landi väga sügavale kurku tõmmanud.
Heiki Koov
heiki@koov.ee
Soome sattusime seoses võimalusega Tallinki laevaga Baltic Queen Tallinnast otse Turusse sõita. Nädala ajaga jõudsime ära käia nii Uusikaupungis ja Raumas, loomulikult ka Juku veepargis, ujutud Littoistenjärvis, shopatud suuremates poodides (sh kohustuslik IKEA), Turus ringi vaadatud jne.
Kahel päeval käisime ka sealses saarestikus kalal. Olgu siinkohal öeldud, et ühe päeva kalastuskaart maksab 9 eurot.
17. juulil oli põhitegijaks Mariner 4 sõber Turu saarestiku Nagu saarelt (Hindrsintie 61, Pärnäinen, Nauvo, www.hinders.fi) - korralik mootorpaat koos Mercury mootoriga (päevane rent 75 eurot).
Kuigi loopisime hoolega lanti, siis kalaõnne sellel päeval ei olnud. See-eest oli ümbritsev loodus lihtsalt imeline. Eks muidugi ka ilmaga vedas, kuigi terve nädal olid ainult ilusad ilmad.