laupäev, 7. september 2019

7. september 2019 Järlepa järvel

Kui kaardi pealt otsida Tallinna lähemas ümbruses asuvaid järvi, kus veel kalal või ujumas ei ole käinud, siis on üsna raske midagi uut leida. Kui aga vaadata näiteks 50 või ka 100 km kaugusele, siis on juba valik palju suurem.

Seekord otsustasime minna Järlepa järvele. Olgu ka öeldud, et mulle isiklikult seostub sõna "järlepa" eelkõige nõukaaegse suure kalkunikasvatusega. Praegu leidsin sellise Talleggi toote nagu "Järlepa kotlet", aga selle põhikomponent on kana-broileri lihamass (ehk siis kalkunit ei olegi).


Kui lugeda Kalapeediast http://www.kalapeedia.ee/jarlepa-jarv-suur-jarlepa-jarv.html selle järve kohta, siis selgub, et järv on 45,4 hektarit suur ja keskmine sügavus on ainult 1,5 meetrit. Kalastikus esinevad ahven, särg, koger, haug, luts, luukarits ja angerjas. Sisse on lastud hõbekokri. Kui veel lisada, et internetis olid ilusad pildid paadisillast, siis võis arvata, et autoga (meile eriti oluline, sest paat on ikka päris rakse) saab järvele päris ligidale.

Hommikul ei minda kunagi kodust välja tühja kõhuga. Nii ka kalale ei minda ilma moonakotita. Meil on üks hea tuttav, kes varustab meid heade vahvlitega (https://www.facebook.com/krobevahvel/ - poest neid ei saa) ja ülejäänud kraami saab poest hankida. Kui anda kõigile vabad käed meelepärase valikuks, siis kokku tulebki terve kärutäis head ja paremat.


Kui mõelda, et ka paat, kalaüügivahendid, mõned riided tagavaraks ja ujumise asjad peavad autosse mahtuma, siis ega kuigi palju enam vaba ruumi ei jäägi.


Meie suureks üllatuseks päris järve äärde autoga ei olegi võimalik sõita. Tegelikult võib-olla läbi mõisa territooriumi oleks võimalik, aga see ala on võõrastele suletud.


 

Endomondo näitas, et tee parkimisplatsilt järveni on 830 meetrit. Nii pikka maad paati käes tassida on ikka vägagi võimatu missioon. Nii otsustasime, et võtame jalutuskäigule ainult õnged ja ujumise asjad kaasa. 







Järve ääres avanes kena vaatepilt: paadisild, päästerõngas koos infotahvliga, pink ja šašlõkiahi (või on see mõeldud rohkem kalaküpsetusahjuna). 







Järv on tõesti suur. Kusagilt olin lugenud, et see on Raplamaa suurim järv. 




Kuna me paati ei hakanud siia käeotsas vedama, siis jäigi ainukeseks võimaluseks paadisillal õngitseda ja spinningut loopida. Seekord me ei saanud mitte ühtegi kala, isegi näkkimist ei olnud. Spinningul jäi aga iga viskega rohututt landi otsa. Tundus, et vesi järves on üsna madal. 







Hakkasin kõigile näitama ülikauget spinninguheidet, kui nägime, kuidas mingisugune must asi lendab koos landiga vette. Selleks mustaks asjaks osutus sokk, mis oli juba ujuma minekuks jalast võetud ja kenasti tossu sisse hoiule pandud. Ju siis heite hoovõtt oli liiga suure kaarega, et lant haaras ka soki kaasa. 


Vesi oli küll ujutav, aga siiski juba vägagi sügisene. 



Kas pean ka selle postituse, sarnaselt eelmisega, lõpetama sõnadega, et vaevalt see aasta enam kaptenimütsi vaja läheb? Või jõuame veel korra või rohkemgi kalale minna?


Heiki Koov
heiki@koov.ee 

teisipäev, 3. september 2019

1. septembril 2019 Kalijärvel

Jäneda lähedal asuval Kalijärvel oleme varasemalt mõned korrad ujumas käinud. Seekord siis kalapüük lisaks.
http://www.kalapeedia.ee/janeda-kalijarv-kalijarv-kallijarv.html?q=kalij%C3%A4rv&qf=3 andmetel on järv 4,1 hektari suurune ja maksimaalne sügavus on 9 meetrit, keskmiselt siiski 4,9 meetrit. Kaladest leidub järves särge, ahvenat, haugi, harvemini linaskit ja kokre. Vesi on küllaltki läbipaistev.
Kaart: https://kaart.delfi.ee/





Kalad ei andnud ennast kaua oodata. Küll aga olid särjed-ahvenad kõik väga väikesed ja me lasime nad vette tagasi. 
 

Elektriline paadimootor arendab tegelikult päris head kiirust. Kuigi auslt öeldes sellisel pisikesel järvel väga mootorit vaja ei olegi. Sõudmisega jõuaks ka üsna ruttu soovitud kohta.


Varsti läkski juba kõht tühjaks. Kalal olles peab alati moonakott kaasas olema. 


Karta on, et kaptenimütsi võib selleks hooajaks varna riputada. 


Eriti vahvad on järve kaldal olevad puust kujud.  
 

Sellel sügisel on 1. septembril ilm veel väga suvine ja vesi järves ujumissoe. 


Peale kalapüüki ja ujumist oli plaan minna Musta Täku Talli 1. septembri puhul õhtustama. Kahjuks pandi see juba varsti kinni. Guugeldades saime teada, et lähim söögikoht on Kehras asuv Peetri Kebab. 


Peale söögi-joogi tellimist selgus, et putkas ei ole joogitopse pakkuda. Nii oli vaja autost kõik sobivad tühjad nõud üles otsida. Õnneks leidsime hiljem autost üles ka joogitopsid.

Tegelikult oli söök vägagi maitsev! Aitäh! 




Heiki Koov
heiki@koov.ee 



13. juulil 2019 Aravuse järvel

Siin järvel oleme me juba teist korda. Eelmine kord olime siin 5. juulil 2017. Järve ümbrus on nende kahe aastaga väga muutunud - palju metsa on järve kallastel maha võetud.


Järvel oli palju ilusaid vesiroose.



Ilm oli ilus ja nii jäime järvelt äratulekuga väga hilja peale. Õhtul oli järve ümbruses paks udu.



Kalasaak: 0

Heiki Koov
heiki@koov.ee

10. juuli 2019 Uljaste järvel

Uljaste on üks omapärane koht: Uljaste küla asub Lääne-Virumaal, aga Uljaste järv on Ida-Virumaal.

Enamasti teatakse Uljaste järve just ilusa ujumiskohana (jääb kohe autotee äärde). Alati on järvel ka kalamehi näha. Kaart: https://kaart.delfi.ee/.


Ma olen tegelikult siin järvel varasematel aastatel mitmeid kordi kala püüdmas käinud. Päris ilma saagita ei ole ma siit kunagi lahkunud. Küll aga on saagiks alati olnud mõned pisikesed ahvenad-särjed. Ette öelduna läks ka seekord täpselt nii.

http://www.kalapeedia.ee/uljaste-jarv-uljastjarv-suur-uljaste-jarv.html andmetel on järve pindala 62,2 hektarit ja sügavus on kuni kuus meetrit. Paljud meist teavad järvel toimuvat/toimunud talvist kalapüügivõistlust "Uljaste triibu". Järves elavad särjed, ahvenad, haugid, kogred, harvemini ka linaskid ja latikad.


Artiklis https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/okokatastroofi-ule-elanud-uljaste-jarve-kalad-saavad-taiendust?id=64667312 on aga ühest erilisest juhtumist juttu: 1993 toimus järves ökokatastroof, mille tagajärjel kadusid järvest ära enamik kalaliikidest. Teadlased arvavad, et kalad tappis soogaaside pääsemine järve. Kas siin oli inimese käsi mängus? Näiteks lõhkeainega kalapüük?  Seda ei ole suudetud ära tõestada.

https://virumaateataja.postimees.ee/1130242/uljaste-jarv-saab-tanavu-kalu-juurde artiklis on aga juttu järve  uute kalade asustamise kavatsusest.

See on ka huvitav artikkel: https://virumaateataja.postimees.ee/580918/uljaste-soo-peidab-viimasel-sojasuvel-alla-tulistatud-lennuki-rususid





Heiki Koov
heiki@koov.ee