Enne esimest paadisõitu hankisime mõned uued asjad: raskem ankur, uus spinningurull ja laevakaptenile sobiv müts. Eelmine ankur (1,5 kg) oli suurema paadi jaoks liige väike ja see ei hoidnud jõel olles paati paigal. Uus ankur on aga neli korda raskem (6 kg) ja loodetavasti täidab oma ülesandeid paremini.
Mütsi sain kingitusena firmalt, kes minu töökohale kontoritarbeid tarnib. Tegelikult tähendab mütsil sõna "Navigator" hoopis maailmakuulsat paberifirmat https://www.navigator-paper.com/. See selleks.
Kas oled vahel mõelnud, kui palju läheb maksma see kala, mille lõpuks jõest-järvest-merest kätte saad? Ma ei tea, kuidas see teistel õngemeestel on, aga minul on küll kala maksumus üsna soolane.
Mis siis maksab? Esiteks moonakott, teiseks on linnamehel raske õnge otsa usse hankida ehk siis mõni ussikarp, bensiinikulu.
Tõesti kui võtta ainult võileib kaasa, siis saab odavalt hakkama. Kui aga kaasa võtta ka mitmesugust näksimist, siis on summad hoopis teised. Siis on üks näide meie poeskäigust. Üht-teist võtsime veel kodust ka kaasa.
Kui mõelda, et autosõit marsruudil Tallinn-Ardu-Paunküla-Tallinn oli kokku 123 kilomeetrit, siis bensiinirahas tähendab see 7,5 l = 100 km ja järelikult 123 km = ca 10 liitrit, mis rahas tähendab 10*1,355=13,55.
No nii, kõik kokku: söök+näksid+joogid ca 18 € + bensiin 14 € ja ka igasugu muud kaasnevad kulud, siis kokku ca 40 € ja tasuks on mõned väikesed särjed-ahvenad.
Paadisõidust ikka ka mõned kommentaarid. Siin on hästi palju selliseid kohti, kus saab mugavalt paati vette lasta ja auto ka nähtavale kohale parkida. Ka ujumiskohti on palju, aga seekord oli vesi veel üsna jahe.
Need asjad peavad kõik paati ära mahtuma.
Veehoidla on tõesti suur. Kala püüdsime siiski rohkem kalda lähedalt.
Siin on meie saak.
Heiki Koov
