laupäev, 27. jaanuar 2018

10. juuli 2017 Jõemõisa järvel

Jõemõisa järvel me oleme juba varasemalt kahel korral kalal käinud. Ma ei tea miks, aga omavahel me alati räägime Kaiu järvel kalastamisest, kuigi see on hoopis teine järv. Kaardil oleva ühenduskanali abil saab sõudepaadiga ühest järvest teise, aga mootorpaadi (ka meie väikese mootorpaadi) jaoks oli kanal liiga kinni kasvanud (kaart: https://kaart.delfi.ee/). 

Tegelikult on ka Wikipedias kirjas, et Jõemõisa järv oli kunagi Kaiu järvega üks veekogu. Nüüd eraldab looduskaitsealune Tammeluht Kaiu ja Jõemõisa järve. Jõemõisa järve pindala on 71,6 ha ning sügavus kuni 3,2 m.

Järve kaldale on RMK ehitatud ilusad varjualused, lõkkekohad ja paadisilla. Vaata lisaks http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala/1633.

Kuigi oli päris palav suvepäev, siis kala näkkis ikkagi kogu aeg ja ka konksu otsa jäid päris korralikud särjed ja ahvenad. 
Wikipedias on ka siinseid kalu nimetatud: latikas, särg, roosärg, haug ja ahven ja ka III kaitsekategooria kalaliigid - harilik hink ja vingerjas. Kas te teate, millised kalad on harilik hink ja vingerjas?

Harilik hink on siiski https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_hink andmetel Eesti vetes üsna haruldane kala. Pealegi tegutseb ta põhiliselt öösel. Küll sellel kalal on rahvapäraseid nimetusi: vinka-võnka, kivijüraja, kivivingerjas, kivikala, kivikana, kivitrull, kivinärija, liivarull, tigekala ja koerakala.

Harilik hink on pikliku kehaga kala, kehapikkus 7–14, keskmiselt 8–9 cm ja kaal kuni 58 g. Üldiselt on hink kahvatukollakas, kuid suudab oma värvust muuta, olenevalt veekogu põhja värvusest. Külgedel paikneb rida ümaraid või kandilisi laike, mis peaaegu sulavad kokku vöödiks. Silma juurest jookseb ninamikule tumepruun, peaaegu must triip. Soomused on nii väikesed, et kala tundub silmaga vaadates paljas olevat.

Vingerjas on Wikipedia andmetel 15–30 cm pikkune mageveekala, kes eelistab aeglase vooluga jõe ja seisuveekogu mudast põhja. Temagi on öise eluviisiga. Keha on piklik, värvuselt seljalt kollakaspruun, külgedel pruunikad pikkitriibud vaheldumisi kollakatega, uimed pruunikad. Eestis suhteliselt laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis. Pange tähele - vingerjat on kasutatud akvaariumis ilmaennustajana. Pilt on ka Wikipediast. 

Heiki Koov

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar