Kalapüügilubadest

Viimastes postitustes olen tutvustanud neid kohti, kus me oma uue paadiga kalal oleme käinud. Seekord väike kõrvalepõige kalapüügilubade teemasse.

Ma olen alles hoidnud suure hulka igasugu pabereid ja nendel hulgas on ka mitmeid kalastamisega seotud dokumente.

Kõige vanem dokument on minu isa kalastajapilet aastast 1976. Isa kuulus siis Rahkla sovhoosi kalastajate sektsiooni. Isaga koos käisime palju kordi koos kalal ja temalt sain ma ka esimesed kalapüügi juhised.

Minu enda esimene kalapilet on aastast 1986. Kuulusin siis ETKVL Koondis „Auto“ Rakvere kalastajate sektsiooni.  

Midagi nagu mäletaks, et kunagi hankisin endale ka Viitna järves (looduskaitseala) kalapüügi loa, aga seda ma oma arhiivist ei leidnud. Küll aga on endiselt alles 1992 Rakvere kalastajate klubi poolt välja antud tõend, et ma võin spinningu ja muude vahenditega Lääne-Virumaal kala püüda.

Aastast 1993 on säilinud kalastajate klubi aastamaksu tasumise talong.

Aastast 2000 on säilinud kaks kalastuskaarti. Kui eelnevad paberid olid saadud kalastajate seltsist, siis need ma olen ostnud Jahipauna poest. Oranž on kolme päeva kalastusõigus ja helesinine annab õiguse spinningut loopida kuus kuud.

Kahjuks ma enam ei mäleta, mis põhjustel ma olen hakanud Tallinna Kalaspordi Klubi liikmeks. Võimalik, et siis sai Paunkülas või kusagil mujal paati soodushinnaga rentida. Sinine paber tõendab klubi liikmemaksu tasumist ja roosa andis õiguse kuus kuud spinningut loopida. Internetist lugesin, et see klubi tegutseb veel praegugi. Ma ei ole nii palju aastaid klubi liikmemaksu tasunud ja võib järeldada, et minu liikmelisus on lõpetatud või peatatud.

Leidsin paberite hulgast ka pangaülekandega tasutud püügiloa.

Viimastel aastatel olen saatnud õigele numbrile õigete andmetega sms-i ja piiks-piiks ja luba püüda ongi olemas. Kusjuures ostetud pileteid saab internetis kontrollida. Mõni päev enne püügiloa lõppemist saabus minu telefoni hoiatav sms.

Kirjutasin eelmises postituses Kasari jõel kalastamisest. Looduskaitsealal võib vaja minna täiendavat püügiluba. Internetist sobivat lahendust otsides selgus, et Matsalu kohta saab päris mitmesse kohta püügiõigust osta. Õiguste-keeldude kaart on igatahes üsna kirju. Lõpuks oli vaja veel ka aruanne püütud kaladest esitada. 

Me käime üsna harva kalal ja pealegi meres ja jõgede suudmetes ei ole me kunagi spinningut loopinud. Kui aga lugeda kalapüügieeskirju, siis keeldusid nii ajaliselt, kohaliselt ja riistvaraliselt on päris palju. Õnneks on juhised arusaadavad ja info kättesaamisega ei tohiks olla probleeme. Seaduste mittetundmine ei vabasta seaduste täitmisest! 

Heiki Koov

heiki@koov.ee