9. juuli 2017 Peipsi järvel

Vahepeal õnnestus meil Peipsile kalastama sõita hea tuttava Marguse mootorpaadiga (kaart: https://kaart.delfi.ee/). 

Elektrimootor on ikka palju lihtsam – ühenda juhtmed akuga, keera kangist sobiv kiirus ja hakkabki paat liikuma.

Perla paat koos Suzuki mootoriga olid hoopis teisest klassist tegijad. Ei saaks öelda, et mootori tööle saamine ja õhtul selle puhkeasendisse sättimine oleks võrreldav raketiteadusega, aga igasugu startereid, nupukesi ja muid vidinaid pidi küll sikutama ja paika sättima. Kusjuures töö õige järjekord oli väga oluline. Kuigi meile endile tundub, et ka elektrimootoriga kummipaat sõidab päris kiiresti, siis eelnevalt kirjeldatud Perla/Suzuki oli meie jaoks päris kiskja.

Täna neid ridu kirjutades enam ei meenu, kas me kala ka saime või ei saanud. Vist ikka üks väike ahven hakkas õnge otsa.

Heiki Koov

heiki@koov.ee 

8. juuli 2017 Rannapungerja jõel

Kas teil on ka vähemalt üks selline koht, kuhu tahaksite iga aasta ikka ja jälle minna? Minul on selleks kohaks Peipsi põhjakaldal asuv Rannapungerja. Ma olin siin suvel 1989 kaks nädalat koos oma sõpradega Rakvere KITi suvilas. See tundus nii ilusa kohana. Sageli istusime poistega õhtuti majaka juures ja filosofeerisime maailmaasjadest. 

Siis olid veel kõik suvilad korras ja puhkajaid täis. Rääkisime ka juttu inimestega, kes suvitasid siin, tänaseks täielikult lagunenud majas. Maja on juba palju aastaid sellises kurvas olekus. Kes soovib võib selle 200000 euro eest osta. Müügikuulutus on siin. Nähtavasti koht maksab nii palju!

Unusatsime jõel fotosid teha. Eriti tahaksin näidata maanteesillast ca 2 kilomeetrit ülesvoolu ühte kohta, kus vees on säilinud sillapostid. Need takistused on siin paljudele mootorpaatidega sõitjatele teada, aga uutele tulijatele? Ka meie paadi mootor käis veel all millegi vastu, aga suuremad ja kiiremad paadid tulid mõned ikka päris kolinaga sealt kohast läbi. Ma mõtlen, et need postid on seal juba aastaid, isegi aastakümneid olnud. Kas siis tõesti ei saa neid sealt välja tõmmata? Kardan, et ega ennem midagi tegema ei hakata, kui suurt õnnetust ei ole juhtunud. Kaart: https://kaart.delfi.ee/. 

Rannapungerja jõel saime ka omal nahal tunda, mida tähendab kihutava mootorpaadi möödasõit meie kummipaadist – kaks ämbritäit vett tuli nagu niuhti sisse. Muidugi 20 muud paati sõitsid meist väga aeglaselt mööda, et suuremat lainetust ei tekiks, aga piisab ka ühest kihutajast ja oledki koos asjadega läbimärg. 

Heiki Koov

heiki@koov.ee 

7. juuli 2017 Porkuni järvel

Siin järvel me oleme palju kordi kalal käinud. Alati oleme ka kala saanud - särjed ja ahvenad. Haugiga ei ole näkanud ja ausalt öeldes ega me ei ole ka siin eriti spinningut loopinud. Ega me ei ole kunagi ka näinud, et teised kalamehed haugi välja tõmbavad. Kaart: https://kaart.delfi.ee/. 

Paljudele inimestele meenub Porkuni järv eelkõige sellise järvena, mis vahel ära kuivab. Sellest ikka kirjutatakse ajalehes ja järve kaldale on kuivamiste meenutuseks pandud kirja ka aastaarvud. Järvest saab alguse Valgejõgi. Vahel räägitakse ka ujuvatest saartest. Porkuni lossist ja paemuuseumist olete kuulnud?

Porkuni järv on hea, sest siin on (vähemalt suvel) paadilaenutus, kohvik ja mõnus liivarand koos vettehüppetorniga. Mõned fotod 25. juunil 2017 kalapüügist.

Ka 7. juulil saime mõned särjed ja ahvenad, millest kodus head kalasuppi tegime. Kui õhtul järvel olla, siis võib juhtuda, et vesi on täiesti peegelsile. Küll on siis kena vaatepilt!

Heiki Koov

heiki@koov.ee 

5. juuli 2017 Aravuse järvel

Sellel järvel ma käsin viimati kala püüdmas kuskil nii 20 aastat tagasi. Tookord tundus, et järv kasvab juba lähiaastatel kinni. Minu üllatuseks ei olnud „halvim stsenaarium“ siiski juhtunud ja vaba veebinda oli piisavalt spinningu loopimiseks. Kaldad olid aga endiselt väga soostunud. Kaart: https://kaart.delfi.ee/. 

Kala me ei saanud ja huvitaval kombel me ei kuulnud ka ühtegi kala lupsu löömas. Wikipedia andmetel peaks järves elama ahven, haug, koger ja isegi angerjas. 

Külla aga osutus „päeva naelaks“ Jaagupi kummik, mis mudasse kinni jäi ja jalast ära tuli. 

Heiki Koov

heiki@koov.ee 

29. juuni 2017 Klooga järvel

Nüüd siis esimest korda uue paadiga kala püüdma. Nagu kalale minnes ikka, nii on ka seekord ootusärevus suur. Tavaliselt isegi veel suurem kui lõpuks kalasaak. Tegelikult looduses olles ei olegi saagil erilist tähtsust. Värske õhk – see on hoopis peamine! Kaart: https://kaart.delfi.ee/. 

Peale vaadates tundub Klooga järv üsna suur - 135 hektarit. Kahjuks on järv üsna madal ja mida kaugemale kaldast sõita, seda rohkem võtab mootor igasugu rohttaimi külge. Selge see, et nii ei saa kuigi kaua sõita.

Laseme ankru vette ja loobime spinningut. Paraku jääb iga kord landile otsa terve tuust taimi. Ei aita ka spetsiaalsed rohulandid. Vaba vett on tõesti vaid paarkümmend sentimeetrit.

Sõidame kalda poole tagasi. Proovime õngega. Tulemus on ikka null. Internetist leitud info põhjal peaks järves elama särge, ahvenat, linaskit, haugi, kiiska, kokre ja angerjat.

Kuigi oleme justkui ankruga ennast paigale sättinud, siis tegelikult selgub, et ankur on selle paadi jaoks liiga väike. Tuul on tugev ja nii lohiseme ikkagi tuule suunas. Ankur oli küll hea sellele vana Ivolga 2 paadile, aga suuremat Mariner 4 see kinni ei hoia.

Kalda poole sõites kohtusime luigega. Pigem tundus ta uudishimulik kui meie suhtes agressiivne. 

Ma igaks juhuks ei ütle, et me siia enam kunagi kalale ei tule, aga kuidagi kahtlane tunne on sees küll. 

Kokkuvõte: saak = 0, vettekukkunud kalamehi = 0.

Heiki Koov

heiki@koov.ee

28. juuni 2017 esimene sõit, paadi katsetamine.

Ega me siis paati toanurka seisma ei ostnud. Kõigil oli kange tahtmine juba paadi ostmise päeval esimest sõitu minna tegema. Algul oli idee teha esimene paadisõit Klooga järvel, aga kuna aeg kiskus juba õhtusse, siis võtsime Tallinnale lähema sihtkoha – Harku järve (kaart: https://kaart.delfi.ee/).

Sõitsime autoga kohale, tassisime asjad järve äärde ja asusimegi paati esimest korda täis pumpama. 

Meie esimesi pingutusi paadi kokkusaamisel ja paadisõidul filmis Harku järve n-ö kohalik mees Viljar (Facebookis nime alla Alondra Vendel, pildid kalamehe pükstes-kummikutes). Temal on suvel siin järvel sõitmiseks mingi omatehtud arusaamatu veesõiduk. Tema filmi esimene osa ja siin on teine osa.

Paat on lahti tõmmatud ja põhi sisse pandud. Algab paadi kolme eraldi sektsiooni pumpamine.

Nii! Paat on täis pumbatud, aeg on asjad paati panna ja ka mootor hoidja külge kinnitada.

Täna tundub see naljakas, aga me olime esimest korda paati sõiduks ette valmistades mitmes asjas üsna kohmakad. Eks siin on palju sellist ühekordset kogemust ehk kui korra oled asjaga hakkama saanud, siis järgmine kord enam samu probleeme ei teki. Pealegi ei olnud me kunagi varem (olgugi elektri)mootorpaadiga kokku puutunud.  

Mariner 4 on alustanud oma kuulsusrikast paadisõitu. 

Paadi mootoril on viis käiku edasi ja kaks tagasi. Viienda käiguga ja laetud akuga lippas paat ikka päris kiiresti. Nii vähemalt meile tundus. Õnneks ei ole paadi juhtimiseks vaja omada juhilube. Nii said kordamööda kõik ise paati juhtida. 

Ega me ei olegi kunagi Harku järve nii taga otsas käinud. Talvel siin uisutades võib-olla tulime ka ainult keskkohani.  

Meie kalalkäikude ja tegelikult ka muude väljasõitude juurde käib alati (toidu)moonakott. Kui paat on autosse pakitud, siis võib kaasavõetud toidukraami kallale asuda. Kas ka onu Klaus „Leiutajateküla Lotte“ filmis ütles, et looduses (või oli matkates) maitseb toit palju paremini? 

Heiki Koov

heiki@koov.ee 

Mariner 4 ostmine

Uut paati sundis ostma meid lihtne põhjus – vana paat jäi meile kitsaks. Paadiga sõites peab alati järgima ohutuseeskirju, millede üheks osaks on inimeste arv, mis on paadi tootjatehase poolt paati lubatud. Kuna meist keegi ei soovi kaldalt pealt vaadata, kuidas teised suuri kalu välja tõmbavad, siis olimegi sunnitud ostma sellise paadi, kuhu neli inimest istuma ja kala püüdma mahuvad. Ivolga 2 viimase sõidu tegime 27. juunil 2017 Klooga järvel. Kaart: https://kaart.delfi.ee/. 

Paadiotsing algas, nagu tänapäeval enamasti, guugeldas ja kõikvõimalike poodide veebilehti külastades. Siinkohal olgu mainitud, et tolleaegset internetist paadiotsingut meenutavad veel praegugi igasugu reklaamid, mida ikka ja jälle võib näha suvalistel veebilehtedel. Arvuti vist arvab endiselt, et meile on uut paati vaja.

Suuremate ostudega kipub enamasti nii olema, et pakkumisi justkui on palju, aga asjasse rohkem süvenedes selgub, et ega neid sobivaid lahendusi väga palju ei olegi. http://www.kalastuspood.ee/ poes nägime erinevaid paate ja saime väga asjatundlikku infot. Need aga tundusid meile liiga head paadid. Kui arvestada, et me kasutame paati heal juhul 10-15 korda aastas, siis ei ole mõtet osta 2000 eurot või isegi veel kallimat paati. Pealegi kaasnevad kallima paadiga sageli ka kallim lisavarustus. Samas jälle odavamad kummipaadid on liiga õhukesest materjalist tehtud.

Sobiva paadi leidsime hoopis K-Rauta poest. 

Väga hea oli ka see, et samas poes oli müügil täpselt sellele paadile mõeldud mootori hoidja.

Paadimootor on ka selline teema, kus tuleb teha kompromiss soovide ja tegelike vajaduste vahel. Meiesugustele pühapäevakalastajatele peaks sobima ka elektrimootor. Eelnevalt külastatud kalastusasjade poes oli meile vajalike omadustega mootor olemas. See ei olnud päris uus, selline vähekasutatud. Ma arvan, et elektritööriistadega on enamasti nii, kui asi algul töötab, siis tõenäoliselt töötab see ka edaspidi. Kaks nädalat lubati ka garantiiaega. 

Müüja kommentaar meie uue sõiduriista ja mootori kohta oli midagi sellest: „Eks te esimese sõidukogemuse saate kätte küll.“

Neljandaks ja viiendaks ostuks olid aku ja akulaadija. Pean siingi tunnustama poemüüjat, kes andis meile häid soovitusi.

Meie paadiga seonduvad kulud olid järgmised:
* Paat Mariner 4 = 389,00 (kahjuks me ei vaadanud hommikul K-Rauta reklaami, sest selles oli kirjas, et mõne päeva pärast oleks sama paadi poest kätte saanud 130 eurot odavamalt). 
* Mootri hoidja paadile Mariner 4 = 29,90
* Elektrimootor Rhino 54 = 120
* Aku Exrider 12/86 = 112,78
* Akulaadija Matic 119 = 58,48
* Päästevestid = 4 x 24,99 = 99,96
* Paadiostu tähistamine Hesburgeris = 14,00

Kõik kulud kokku = 824 eurot.

Loodame, et oli mõistlik ost. 

Heiki

heiki@koov.ee